Vana versioon vaata siit

Narva Linna Sotsiaalabiameti põhimäärus 
https://www.riigiteataja.ee/akt/431122019067
Narva Linna Sotsiaalabiamet on Narva linna ametiasutus, mis täidab talle õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.
Narva Linna Sotsiaalabiameti haldusalaks on sotsiaalhoolekanne, tervisedendus ja tervishoid Narva linnas.
Narva Linna Sotsiaalabiameti ülesanded on:

• Narva linnas elavatele inimestele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks abi osutamine;
• sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine;
• sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi osutamise korraldamine;
• eestkostega seonduva töö korraldamine ja perekonnaseadusest tulenevate Narva linna kui eestkosteasutuse ülesannete täitmine;
• omasteta surnute matmise korraldamine;
• tervishoiualase tegevuse korraldamine.

Narva Linna Sotsiaalabiameti haldusalas tegutseb linna ametiasutuse hallatav asutus Narva Sotsiaaltöökeskus.

T e a t a m i s e d

Projekt "Koduteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine Narva linnas"

Narva Sotsiaaltöökeskus teavitab oma praeguseid ja tulevasi koduteenuste kliente, et alates 01.10.2021 alustas tööd projekt "Koduteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine Narva linnas".

Projekti rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020" prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused".
Seda projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja osaliselt linnaeelarvest ning nagu projekti nimigi ütleb, on selle eesmärk parandada Narva linnas osutatava koduteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Varem oleme teatanud, et sotsiaaltöökeskusel on kavas sellesse projekti värvata mitu töötajat, et tagada õhtuti ja nädalavahetustel koduteenuste pakkumine ning juurutada protsessi uudseid töövõtteid.

Projekti raames viidi läbi konkursid, mille tulemusena võeti tööle alates 1. oktoobrist kuus sotsiaalhooldajat ja üks spetsialist. Uued töötajad läbisid oktoobrikuu jooksul hooldustöötajakoolituse, mis hõlmas ka praktikat töökohal. Seega alustasid tööd hästi koolitatud töötajad, kellel on lisaks teoreetilisele väljaõppele ka praktilised oskused. Koolituse viis läbi koolitusfirma Conseras OÜ. Tänu projekti raames töölevõetud sotsiaalhooldajatele on koduteenused kättesaadavad nüüd ka õhtuti, pühade ajal ja nädalavahetustel. Varem oli see koorem peamiselt kliendi lähedaste õlul, kes olid sunnitud ise organiseerima või osutama abi oma lähedastele ajal, mil koduteenuse kättesaadavus oli piiratud. Nüüd on meie ülesandeks vabastada lähedased neist muredest, lasta neil mitte olla ajaliselt seotud abivajavate lähedastega ning olla tööturul aktiivsemad. Loomulikult osutatakse klientidele õhtuti ja nädalavahetustel eelkõige selliseid teenuseid nagu abi toidu valmistamisel ja söömisel, abi hügieeniprotseduuride läbiviimisel ning abistamine eluruumis liikumisel.

Nagu projektitaotluse esitamisel öeldud, otsustasime teenuste osutamisel kasutada infotehnoloogiat. Soetasime kõigile uutele töötajatele tahvelarvutid ja leidnud ettevõtte, kes pakub kasutamiseks spetsiaalset teenuse arvestusprogrammi. Tänu sellele võtab pakutavate teenuste aruandlus vähem aega ning teenuste osutamise protsess muutub läbipaistvamaks ja kaitseb meie kliente nende õiguste rikkumise eest. Kliendiga koos olles kannab sotsiaalhooldaja koheselt tahvelarvutisse teenuse osutamise aja, kliendilt toodete ostmiseks saadud raha ja aruande nende kasutamise kohta ning klient annab kohe allkirja. Andmed genereerib vastutav spetsialist, kes suudab vastava kontrolli igal ajal läbi viia.

Juhime tähelepanu, et kui teie vajate või teie lähedased vajavad koduteenuseid, võtke ühendust Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna ametnikega aadressil Malmi 5a, Narva või helistage telefonidel 3569423, 3569406.
Ametnikud kohtuvad abivajajaga, hindavad nende teenusevajadust ning teevad vastava otsuse ning suunavad selle meile abivajajaga kliendilepingu sõlmimiseks. Keskuse spetsialist võtab kliendiga ühendust, sõlmib temaga lepingu ja saadab tema juurde sotsiaalhooldaja teenuste vahetuks osutamiseks. Tuleb märkida, et osakonna ametnikud lähenevad igale kliendile individuaalselt, määrates teenused lähtuvalt kliendi vajadustest ja teenuse maksumuse vastavalt tema võimalustele.

Samuti palume neil klientidel, kes suunati meile koduteenustele enne 1. oktoobrit ja vajavad abi õhtusel ajal ja nädalavahetustel, võtta ühendust ka Narva linna Sotsiaalabiametiga, kes hindab teie vajadused ümber ja muudab osutatavate teenuste loetelu või mahtu.

Narva linna Sotsiaalabiamet
sotsiaalabiametnarva.ee
20.01.2022

Energiakulude hüvitamine

Määrus:
Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele 
[RT I, 31.12.2021, 5- jõust. 03.01.2022, rakendatakse alates 01.12.2021]

Taotlus  (.docx)
Taotlus  ( .pdf )

Toetuse saamise tingimused:

Toetust makstakse üksi elavale isikule või perekonnale, kelle kuu keskmine sissetulek on perioodil, mille eest toetust taotletakse, võrdne perekonna toetuse maksmise piiriga või sellest väiksem.

Perekonnaliikmeteks loetakse isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine.

Toetuse maksmise piir on 1 126,00 eurot kuus. Iga järgmise taotluse esitamise ajal vähemalt 14-aastase perekonnaliikme kohta arvestatakse toetuse piir on 563,00 eurot. Iga taotluse esitamise ajal alla 14-aastase lapse kohta arvestatakse toetuse piir on 337,80 eurot.

Toetust makstakse üksi elavale isikule või perekonnale 80 protsendi ulatuses energia koguhinna osast, mis ületab kuu keskmisena järgmisi väärtusi:

1. elekter 120 eurot/MWh (12 s/kWh);
2. gaas 49 eurot/MWh (4,9 s/kWh);
3. kaugkütte 78 eurot/MWh (7,8 s/kWh), aga mitte vähem kui oli kaugkütte hind taotleja võrgupiirkonnas 2021. aasta jaanuari lõpu seisuga.

Narva piirkonnas kaugkütte hind ei ole tõusnud, seega peredele, kelle tegelik elukoht on Narva linna haldusterritooriumil kaugkütte hüvitist ei maksta. Alates 08.01.2021 Narvas soojusenergia hind lõpptarbijale on 42,77 eurot/MWh koos käibemaksuga. Gaasiküttel eluruumides elav pere võib gaasiarvete eest toetust saada, kui pere vastab toetuse saamiseks vajalikele tingimustele. Elektrienergia hüvitamiseks toetust ei maksa, kui taotlejal on fikseeritud leping, mida ei ole alates septembrist 2021 muudetud ja mille hind on alla 12 s/kWh.

Toetuse taotlemine:

Toetuse taotlemiseks esitab üksi elav isik või perekonna esindaja toetuse taotluse kirjalikult rahvastikuregistrijärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele koos järgmiste dokumentidega:

1. andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sealhulgas tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta nende olemasolu korral, ning valla- või linnavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse;
2. eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse;
3. tõendid, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast;
4. kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal.

Toetuse taotlemisel pärast 10.kuupäeva ei pea maksustatud tulude kohta tõendeid esitama, sest toetust menetleval spetsialistil on õigus ja võimalus teha päringuid vastavatesse registritesse, sh Maksu- ja Tolliametisse, Töötukassasse, Sotsiaalkindlustusametisse jmt.

Toetust antakse perioodi 2021. aasta 1. septembrist kuni 2022. aasta 30. märtsini (kaasa arvatud) energia tarbimise kulude osaliseks katmiseks. Taotlusi saab esitada kuni 2022. aasta 31. maini. Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ühe või mitme kuu kohta vastavalt taotleja soovile. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui neli kuud varasema energia tarbimise kuu kohta.

Toetuse summa:

Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 eurot ühe kuu kohta. Toetuse alampiir kõigi energiakulude peale kokku on 10 eurot taotluse kohta.

Õigust toetusele ja selle suurust saab kontrollida spetsiaalselt loodud kalkulaatori abil Rahandusministeeriumi koduleheküljel

https://tehisjurist.ee/energia/

Info taotluste vastuvõtmise ajakava ja esitamise viisi kohta:

Millal saab taotlusi esitada

Taotlusi võetakse vastu 17. jaanuarist kuni 31. maini 2022 kahes etapis:

Esimene etapp: alates 17.01.2022 kuni 28.02.2022 (taotlusi võetakse vastu 2021. septembri-, oktoobri-, novembri, detsembrikuu eest)

Teine etapp: alates 01.04.2022 kuni 31.05.2022 (taotlusi võetakse vastu 2022. jaanuari-, veebruari-, märtsikuu eest)

Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ühe või mitme kuu kohta vastavalt taotleja soovile. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui neli kuud varasema energia tarbimise kuu kohta.

Kuidas saab taotlust esitada

Taotlusi võetakse vastu alates 17. jaanuarist 2022:

1. Narva Linna Sotsiaalabiametis, aadressil Malmi tn 5a, Narva linn, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti kell 12.00 - 19.00;
2. neljas spetsiaalselt loodud taotluste vastuvõtupunktis esmaspäevast laupäevani, kaasa arvatud, iga päev kell 12.00 - 19.00:
   1. punkt – Peetri plats 3, 1. korrus
   2. punkt – Haigla tn 6, 1. korrus
   3. punkt – Linda tn 4, 1. korrus
   4. punkt – Energia tn 4b, 1. korrus
3. e-posti energiatoetusnarva.ee teel, taotlusi võetakse vastu alates 17. jaanuarist.

Taotlusvormi võib Narva linna kodulehelt https://www.narva.ee/   leida.

Narva Linna Sotsiaalabiameti infotelefonid (tööpäeviti 08.00-17.00) :
+372 578 73 878
+372 578 74 009

30.12.2021

Korduvad kipuvad küsimused

Kes on õigustatud energiakulude suurenemise katteks toetust saama?
Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Energiakulude hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui ühikuhind ületab piirmäära, mis elektril on 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Kas toetust makstakse ainult neile tarbijatele, kel on börsihinnaga elektripakett või ka fikseeritud hinna puhul?
Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui arvutuslik ühikuhind ületab piirmäära, mis on elektril 12 s/kWh.

Kas õpilastel/üliõpilastel on võimalik toetust saada?
Jah, kui tegemist on täisealiste õpilaste/üliõpilastega, kes elavad oma vanematest eraldi ja kellel on oma eraldi majapidamine. Toetust on õigus saada ka neil välismaalastest õpilastel/üliõpilastel, kelle peamine elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis.

Kas toetust on võimalik taotleda eluruumi üürileandjal?
Ei, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Seejuures ei saa toetust taotleda eluruumi omanik ka selle eluruumi eest, mis ei ole välja üüritud, kuid ei ole tema perekonna peamine elukoht.

Kas elektri, gaasi või kaugkütte kulude katteks on võimalik toetust saada ka siis, kui taotleja tasub arved üürileandjale kui arve saajale?
Jah, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks ka siis, kui elektri, gaasi või kaugkütte arved laekuvad üürileandja vahendusel, olenemata, kas arved tasutakse otse arve esitajale või üürileandjale. Kui eluaseme kommunaalkulud (nt küttekulud) on arvestatud üürihinna sisse ja energiakulu suurenemine ei too seetõttu perele kaasa lisakulusid, siis vastava eluaseme energiakulude katteks toetust ei saa.

Kuidas toimida olukorras, kus toetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole?
Selleks, et toetuse määramisel oleks võimalik võtta arvesse taotleja peamise elukohaga seotud energiakulusid, peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab eluruumi kasutamise õiguslikku alust, näiteks omandiõiguse eluruumile või lepingu, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumist.
Juhul, kui taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole ning tal ei ole võimalik tõendada, et see on tema peamine elukoht, ei ole võimalik toetust saada.

Keda loetakse toetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?
Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Ühiseks perekonnaks loetakse suhtes olevad isikud ka siis, kui perekonnal on mitu elukohta ja nad on erinevatesse kohtadesse rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud.
Perekonna osaks loetakse ka isikud, kes ajutiselt viibivad mujal (nt töö tõttu). Määravaks on nende peamine või alaline elukoht. Üldjuhul ei moodusta alla 18-aastased lapsed ja noorukid oma vanematest eraldi perekonda.
Ühises eluruumis (majas, korteris) elavad isikud moodustavad üldjuhul ühe perekonna. Eluruumis võib ka elada isikuid, kes ei kuulu ühte perekonda. Seda juhul, kui neil on kindlaks määratud eraldi elamispind (vähemalt tuba või eraldatud osa toast), kusjuures osa ruumidest võib olla leibkondade ühiskasutuses, ning kui nad majandavad iseseisvalt, kasutades omaette rahalisi, toidu ja muu majapidamisressursse.

Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?
Toetust saab taotleda üksnes oma rahvastikuregistri-järgsest valla- või linnavalitsusest. Vastavale omavalitsusele saab esitada taotlust oma tegeliku elukohaga seotud energiakulude toetuse saamiseks ka siis, kui see elukoht asub teises omavalitsuses.
Samas tuleb siis arvestada kohustusega tõendada, et tegemist on taotleja pere tegeliku peamise elukohaga ja kuludega. Näiteks esitades üürilepingu.
Kui pereliikmed on sisse kirjutatud erinevatesse omavalitsustesse, tuleb taotlus esitada sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu on taotluse esitaja sisse kirjutatud.
Soovitatav on perekonna elukoha andmed rahvastikuregistris korrektseks muuta enne taotluse esitamist, see hõlpsustab ka toetuse taotlemist.

Millised sissetulekud arvesse võetakse?
Hindamaks, kas pere jääb alla toetuse saamiseks vajaliku arvestusliku piiri, võetakse arvesse kõigi perekonnaliikmete sissetulekud.
Arvesse lähevad pereliikmete Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, millest arvestatakse maha makstud elatis ja täitemenetluses kinni peetud summad. Näiteks arvestatakse sissetulekuna palka, pensioni, saadud elatist, töötukassa hüvitist, renti, dividende, saadud toetusi (sh lastetoetused), väljamakseid pensionifondidest, haigushüvitist jne.
Pere sisstulekutena võetakse arvesse ka toetused, mida makstakse regulaarselt (näiteks hooldajatoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus).
Sissetuleku hulka arvestatakse ka üksi elava pensionäri toetus, sest tegemist on samuti regulaarse toetusega, hoolimata sellest, et seda tasutakse ainult üks kord aastas.
Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse samuti perekonna sissetulekute hulka.

Siiski on mõned erandid, mida sissetulekuna arvesse ei võeta:

• riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused; Näiteks ei arvata sissetuleku hulka omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus.
• omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi, näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiutoetust.
• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (va puudega vanema toetus). Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka.
• riigi tagatisel antud õppelaenu;
• tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
• õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
• töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
• õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
• konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
• lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi.

Millise perioodi sissetulekuid arvestatakse?
Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui jaanuaris esitatakse taotlus septembri kuni detsembri energiakulude toetuseks, siis võetakse arvesse samuti septembri kuni detsembri keskmine sissetulek (sissetulekud neljal kuul kokku liidetuna ja jagatud neljaga).
Erandina, kui perekonnaliikmed on saanud sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Näiteks võib sellised tulud olla sünnituspuhkuse rahade laekumine mitme kuu eest korraga või II sambast korraga välja võetud rahad. Siis neid ei arvestata tuludest välja, vaid sept-nov asemel võetakse arvesse juuli-detsember keskmine sissetulek.

Millistel juhtudel ei arvata toetuse arvestamisel sissetulekute hulka saadud töötasu?
Üldjuhul loetakse kogu saadud töine sissetulek toetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Erandina ei arvata perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
Töiseks sissetulekuks loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.

Kuidas võetakse arvesse laps, kes saab vahepeal 14-aastaseks?
Lapse vanust arvestatakse taotluse esitamise kuupäevaga. Kui näiteks taotlus esitatakse 10. jaanuaril, et saada hüvitatud energiakulud septembrist detsembrini ja laps sai 5. jaanuaril 14-aastaseks, siis arvestusliku piiri leidmisel võetakse ta arvesse vähemalt 14-aastase isikuna.

Milliste energialiikide kulude kallinemise katteks toetust antakse?
Toetust saab elektri, gaasi ja kaugkütte kulude kallinemise toetuseks. Sh on toetust võimalik saada ka lokaalkütte kulude kallinemise toetuseks juhul, kui eluaset kütab elektri või gaasiga taotleja ise või korteriühistu. Muude kasutusel olevate kütteliikide katteks toetust taotleda ei saa.

Kuidas toimida, kui osa eluaseme energiakuludest on ettevõtluskulu?
Ettevõtluse kulu osa tuleb toetusest välja arvata. Seda saab teha proportsionaalse arvestusega. Näiteks kui 40% energiakuludest arvestatakse jooksvalt ettevõtluskuluks, tuleks toetuse taotlemisel märkida, et toetust taotletakse tarbitud energiast 60% jaoks.

Millises suuruses toetust makstakse?
Toetust makstakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh). Selle hulka on arvestatud lisaks energia maksumusele ka võrgutasu, aktsiis, käibemaks.
Toetuse määramisel ei ole oluline, kas tarbija on valinud börsi- või fikseeritud hinnaga paketi, kui arve kulud ületavad seatud piirmäärasid.
Toetuse välja arvutamine on kõige lihtsam eelpool viidatud kalkulaatoriga, võttes aluseks arvel toodud infot. Näiteks, kui elektrikulu tuli 100 eurot tarbimise 500 kWh juures, teeb see ühiku maksumuseks 100€/500 kWh =0,2 €/kWh ehk 20 s/kWh. Toetust makstakse 80% 12 senti/kWh ületavalt osalt ehk antud näite puhul 80% 8 s/kWh ehk 6,4 s/kWh. Korrutades 6,4 s/kWh tarbitud kogusega, saab välja arvutada makstava toetuse - 6,4 s/kWh x 500 kWh= 3200 s ehk 32€.

Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 eurot ühe kuu kohta. Kui toetust taotletakse mitme kuu peale korraga, suureneb ülempiir vastavalt. Näiteks, küsides toetust kolme kuu energiakulude kasvuks, on toetus 3x500=1500 eurot.
Toetuse alampiir kõigi energiakulude peale kokku on 10 eurot taotluse kohta. Kui toetussumma jääks alla selle piiri, on soovitatav koguda kokku mitme kuu arved ja tulla taotlema toetust nende peale kokku.

Kas toetust on võimalik saada tagantjärgi ka eelnenud kuude eest?
Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ühe või mitme kuu kohta vastavalt taotleja soovile. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui neli kuud varasema energia tarbimise kuu kohta. Näiteks 2022. a jaanuaris saab esitada taotluse toetuse saamiseks 2021. a septembri kuni detsembri energiakulude toetuseks, kuid 2022. a veebruaris enam 2021. a septembri eest toetust taotleda ei saa.

Kas toetust saab ka siis, kui eelnevalt on saadud toimetulekutoetust, kuid seal on jäetud osa kulusid katmata?
Jah, saab. Sellisel juhul tuleb leida proportsioon, mis ulatuses energiakuludega toimetulekutoetuse taotlemisel ei arvestatud. Näiteks kui jäi katmata 20% energiakuludest, saab toetust taotleda 20% mahus (vastavalt arvestada väiksemaks nii kogusumma kui tarbitud kogus).

Kas energiakulude võlgnevuste katmiseks saab toetust taotleda?
Toetust saab taotleda vaid perioodi september 2021 kuni märts 2022 energiakulude katmiseks. Tekkinud võlgnevustega ei arvestata.

Kuidas saab toetust küttekulude kallinemiseks juhul, kui eluase ei asu kaugkütte piirkonnas ja kütab ühistu või eraomanik ise?
Kui kortermaja kütmist korraldab korteriühistu ise elektri või gaasiga, on taotlejal võimalik küsida toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude kallinemise kulude toetamise korras eeldusel, et korteriühistu väljastab arve, kus on toodud taotleja elukoha (korteri) tarbimiskogus ja -kulu andmed.
Kortermaja ühiskulusid (nt üldelekter) ei kaeta.

Kuhu ja millal tuleb avaldus toetuse saamiseks esitada?
Taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal. Mis ajast saab taotlusi esitada, määrab iga valla- ja linnavalitsus ise ja annab sellest oma kodulehel või muul moel teada. Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal taotlusi toetuse saamiseks vastu võetakse. Seega täpset teavet selle kohta, millal taotlust toetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.

Soovitatav on taotlus esitada mitme kuu peale kokku - siis on vaja vähem taotlusi esitada. Kui kuulute toetuse saamiseks nõutud sihtgruppi (suhtelises vaesuses), siis mitme kuu peale kokku taotluse esitamine ei vähenda teie toetust. Samas tuleb arvestada sellega, et taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui neli kuud varasema energia tarbimise kuu kohta. Näiteks jaanuaris saab esitada taotluse september kuni detsember energiakulude katmiseks toetuse saamiseks Veebruaris aga enam septembri eest toetust taotleda ei saa.
Taotlusi saab esitada 2022. aasta 31. maini.

Millised dokumendid tuleb esitada?
Koos taotlusega peab esitama eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui küsitakse toetust üksnes elektrikulude jaoks, siis gaasi või kaugkütte kohta dokumente esitada ei ole vaja. Olenevalt sellest, millise energiahinna tõusu kulude katteks taotlus esitatakse, peab esitatud dokumentidelt olema tuvastatavad järgmised andmed:

1. tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
2. tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
3. kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas;
4. kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.

Vajadusel tuleks lisaks esitada ka tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinnipeetud summade kohta (nende olemasolu korral), ning valla- või linnavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse. Juhul kui pere alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast tuleks esitada tõendid, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna tegeliku elukohaga.

Kui kaua taotluse menetlemine aega võtab?
Taotlust menetlev valla- või linnavalitsus kontrollib taotleja vastavust tingimustele, arvutab välja toetuse suuruse ning teeb toetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse 21 tööpäeva jooksul taotlejalt kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates. Valla- või linnavalitsus kannab toetuse üle taotleja soovitud arvelduskontole seitsme tööpäeva jooksul positiivse otsuse tegemisest arvates.

30.12.2021

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast vaktsineerimist

Eile, 30. novembril sotsiaalministeeriumi juures kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas 5-11-aastaste laste COVID-19 vastase vaktsineerimisega seotud küsimusi. Eksperdid soovitavad vaktsineerida 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks selles vanusegrupis ning viiruse leviku pidurdamiseks lastekollektiivides ja lähikondsete seas.

"Uuringud on kinnitanud, et COVID-19 vastane vaktsineerimine on tõhus nii nakatumiste kui haigestumiste, eriti raskete haigestumiste vähendamiseks kõigis earühmades, sh lastel. Seetõttu soovitavad eksperdid lapsevanematel kasutada aasta lõpus avanevat 5-11-aastaste vaktsineerimise võimalust, et vähendada COVID-19 haigestumise, raske haiguskulu ja tüsistuste riski selles vanuses lastel ja pidurdada koroonaviiruse levikut lastekollektiivides ja lähikondsete seas," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona.

Ekspertide hinnangul tuleb raskete COVID-19 haigusjuhtude ja seeläbi tervishoiusüsteemi ülekoormuse ennetamiseks keskenduda jätkuvalt veel vaktsineerimata inimeste vaktsineerimisele. Samuti soovitavad eksperdid COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi kõigile täisealistele, kellel on esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest möödunud vähemalt kuus kuud. Jansseni ja AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbinutele soovitavad eksperdid tõhustusdoosi alates 5 kuu möödumisest esmasest vaktsineerimiskuurist.

Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee andis 25. novembril heakskiidu COVID-19 vastase vaktsiini Comirnaty müügiloa näidustuse laiendamiseks 5-11-aastastele lastele. 5-11-aastatel lastel kasutatakse väiksemat vaktsiinikogust, kui vanemas vanusegrupis (10 µg 30 µg asemel) ning vaktsiin manustatakse kahe süstina. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab manustada kaks doosi kuuenädalase intervalliga. Sama intervalliga manustatakse Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini Eestis ka üle 12-aastastele. COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad eksperdid vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest.

Kõige tavalisemad kõrvaltoimed 5-11-aastastel sarnanesid noortel täiskasvanutel nähtud kõrvaltoimetega ja nendeks olid süstekoha valu, väsimus, peavalu, süstekoha punetus ja paistetus, lihasvalu ja külmavärinad. Need kõrvaltoimed on tavaliselt leebed või mõõdukad ja mööduvad mõne päevaga.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haigestumine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt http://www.vaktsineeri.ee.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Lisainfo: https://www.sm.ee/et/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
1.12.2021

  1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  ›
‹  21  22