Vana versioon vaata siit

Narva Linna Sotsiaalabiameti põhimäärus 
https://www.riigiteataja.ee/akt/431122019067
Narva Linna Sotsiaalabiamet on Narva linna ametiasutus, mis täidab talle õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.
Narva Linna Sotsiaalabiameti haldusalaks on sotsiaalhoolekanne, tervisedendus ja tervishoid Narva linnas.
Narva Linna Sotsiaalabiameti ülesanded on:

• Narva linnas elavatele inimestele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks abi osutamine;
• sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine;
• sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi osutamise korraldamine;
• eestkostega seonduva töö korraldamine ja perekonnaseadusest tulenevate Narva linna kui eestkosteasutuse ülesannete täitmine;
• omasteta surnute matmise korraldamine;
• tervishoiualase tegevuse korraldamine.

Narva Linna Sotsiaalabiameti haldusalas tegutseb linna ametiasutuse hallatav asutus Narva Sotsiaaltöökeskus.

T e a t a m i s e d

Sotsiaaltöö.

Töötukassa ja omavalitsuste koostööprojekt – ühiselt jõuab kaugemale

Projektis keskenduti ühistele eesmärkidele, mida on võimalik saavutada teadlikult koostööd tehes. Projekti kõige väärtuslikumaks osaks võib pidada omavalitsuse sotsiaaltöötaja, töötukassa juhtumikorraldaja ja kliendi ühiseid kohtumisi.

Töötukassa põhieesmärk on aidata igal inimesel leida sobiv töö ka siis, kui ta on pikka aega tööta olnud või tööturult hoopis eemale jäänud. Inimestel võivad olla selleks erinevad põhjused alates töö otsimiseks või tegemiseks vajalike oskuste puudumisest ja lõpetades võla-, sõltuvusprobleemide või muude toimetulekuraskustega. Töötukassa pakutav abi ja teenused aitavad neid takistusi kõrvaldada või vähemalt leevendada, kuid alati sellest ei piisa. Töötukassa juhtumikorraldajate kogemus näitab, et tööle saamise ja töösuhte säilitamise väljavaade kahaneb oluliselt, kui inimesel on mured mitmes eluvaldkonnas korraga: terviseprobleemid, hoolduskoormus, turvalise elukoha või toetava võrgustiku puudumine, võlad või toetuste lõksu jäämine jne. Sellises olukorras vajab inimene tööga seotud abiga käsikäes sageli ka sotsiaalset tuge.

Inimesele tervikliku abi osutamiseks teevad meie juhtumikorraldajad koostööd kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Siiski on senises omavalitsusi kaasavas võrgustikutöös puudu jäänud teadlikust koostööst: tihtilugu me küll vahetame infot, kuid iga spetsialist toimetab kliendiga omaette.

Töötukassa ja omavalitsuse koostöömudeli loomise katseprojekt

Märtsist 2021 jaanuarini 2022 osalesid kuus omavalitsust ja kuus töötukassa maakondlikku osakonda katseprojektis, mille eesmärk oli leida toimivad koostööviisid haavatavas olukorras tööotsijate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, toimetuleku ja töövalmiduse suurendamiseks ning sobivate töövõimaluste leidmiseks ja tööl püsimise toetamiseks.

Katseprojektis toetati 91 klienti. Maakonniti oli sihtrühmade valik mõnevõrra erinev, kuid üldiselt olid katseprojekti keskmes

• pikaajalised toimetulekutoetuse saajad;
• terviseprobleemidega, sh psüühikahäirega ja sõltuvusega inimesed;
• toimetulekutoetust saavad pensioniootel inimesed, kelle töö leidmist raskendas terviseprobleem või hoolduskoormus;
• NEET noored ehk 15–29-aastased noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes või koolitusel;
• tööta lapsevanemad (peamiselt üksikvanemad).

Valdav osa (80%) projektis osalenud inimestest olid töötud olnud vähemalt aasta ja üle poole neist sama kaua ka töötuna arvel olnud. Üksnes veerand projekti klientidest olid töötuna arvel olnud kuni pool aastat.

Selleks et hoida koostööd jõukohasena ja osalised motiveerituna, räägiti igas maakonnas töötukassa ja omavalitsuste esindajate esimesel kohtumisel läbi, millise sihtrühmaga tegelemine on kummagi jaoks kõige olulisem ja millist tulemust loodetakse. Samuti lepiti kokku, kuidas toimub edasine töö klientidega (mida kumbki teeb ja milliseid teenuseid osutab).

Projekti kõige olulisem osa oli kliendist lähtuv koostöö, mille käigus otsiti ühiselt lahendusi inimeste tööle saamist takistavatele probleemidele, osutati töökeskset ja sotsiaalnõustamist, tehti võrgustikutööd ning korraldati tööturu- ja sotsiaalteenuseid. Püüti ära kasutada kõik koostöövõimalused, toimusid ka kolmepoolsed kohtumised, kus osalesid klient, töötukassa nõustaja ja omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Saue vallas osutasid töötukassa ja vald ühiselt kogukonnapõhise tööharjutuse teenust, mis hõlmas tööotsingule suunatud grupitööd ja individuaalset kogemusnõustamist. Tööharjutuse tegevuste juhendamise ja kogemusnõustamise teenuse eest vastutas töötukassa, vald aga tagas ruumid ja vahendid tööharjutuseks ning korraldas nakkusohutuse testimise ja isikukaitsevahendid. Teenuse korraldamise ajal toimusid kord kuus võrgustikukohtumised, kus osalesid tööharjutuse juhendaja, kogemusnõustaja, töötukassa juhtumikorraldajad ja sotsiaaltöötajad.

Lisaks kliendist lähtuvale koostööle toimusid igas maakonnas vähemalt kord kvartalis omavalitsuse ja töötukassa spetsialistide kohtumised, mille käigus anti ülevaade tehtust ja vajaduse korral lahendati koostööga seotud probleeme. Järvamaal toimusid ka töötukassa juhtumikorraldajate ja sotsiaaltöötajate ühised kovisioonid.

Usaldus ja ühine tegutsemine ei sünni üleöö

Hea koostöö sünnib harva kohustusest, küll aga saab luua koostööd käivitavaid ja toetavaid tingimusi. Koostööd mõjutab väga palju osaliste valmisolek, mis kujuneb isiklike kogemuste kaudu ja järjepidevas suhtluses. Seda eesmärki teenisid töötukassa ja omavalitsuse esindajate regulaarsed kohtumised. Projekti alguses määrati kontaktisikud, kelle ülesanne oli selliseid kohtumisi korraldada ja seista selle eest, et koostöö ka päriselt toimiks. Maakondlikel kohtumistel arutati üldist koostööd, kuhu on ühiste klientide abistamisega jõutud, millega osalised on rahul, milliseid muudatusi on vaja ning vajadusel lepiti kokku, kes on uued ühist abi vajavad kliendid.

Projekti kõige olulisem osa oli kliendist lähtuv koostöö, mille käigus otsiti ühiselt lahendusi tööle saamist takistavatele probleemidele.

Järvamaa kogemus näitas, et heade koostöösuhete loomist ja hoidmist toetavad ka ühised kovisioonid. Nii töötukassa juhtumikorraldajad kui ka sotsiaaltöötajad leidsid, et ühises arutelus jõutakse lahenduseni kiiremini ja üksteiselt on palju õppida. Ühiste kovisioonide kogemusest kasvas projekti lõpuseminaril välja mõte kaaluda ühiste koolituste korraldamist töötukassa ja omavalitsuse spetsialistidele.

Projekt näitas, kui oluline on kliendi ja koostööpartneri vajadustest aru saada ning avatud dialoog. Tänu projekti alguses korraldatud ühisele ja sellele järgnenud regulaarsetele kohtumistele tekkis parem kontakt, mis julgustas üksteisega ühendust võtma. Koostöö sujus paremini nendes maakondades, kus eelnevalt räägiti läbi osaliste üldine töökorraldus, sh lepiti kokku, millisele ajavahemikule võiks kohtumisi ja infovahetust planeerida. Ühiselt leiti, et kohtumise käigus saadud lisainfo töötukassa ja omavalitsuse teenuste kohta aitab klientide vaates paremaid lahendusi otsida.

Pika aja jooksul kuhjunud probleemide lahendamine võtab aega ja lisaks objektiivsetele probleemidele tuleb sageli tegeleda inimese valmisolekuga muutuseks. Katseprojekti klientide hulgas oli sõltuvusega inimesi, kelle toetamisel tuleb paratamatult arvestada tagasilanguse riskiga. Ka teiste klientide hulgas oli neid, kes ei olnud (veel) valmis oma olukorda muutma ning keda omavalitsuse ja töötukassa senisest suurem tähelepanu pigem heidutas. Seetõttu on oluline, et ühiselt abistamise hoos ei unustataks klienti kohe alguses kaasata. Projekti võis inimene jõuda nii töötukassa juhtumikorraldaja kui ka omavalitsuse sotsiaaltöötaja algatusel, kuid alati räägiti võrgustikupartneri kaasamine esmalt kliendiga läbi ja küsiti temalt nõusolekut.

Üksi saab kiiremini, ühiselt jõuab kaugemale

Inimeste ühine nõustamine võrgustikutöös, sh kolmepoolsed kohtumised, ei ole midagi uut, kuid siiski mitte igapäevane, eelkõige seetõttu, et spetsialistide valmisolek ja võimalus osaleda ühistel kohtumistel on erinev. Ka katseprojektis oli vahel keeruline ühildada töötukassa ja omavalitsuse spetsialisti töörütmi ning leida sobivaid aruteluaegu, osa kohtumisi lükkus suvepuhkuste tõttu edasi. Ühiselt abistades tuleb paratamatult mõelda ka sellele, et ühe koostööpartneri eemaloleku korral ei jääks abi vajav inimene ootele.

Saue vallas osutasid töötukassa ja vald ühiselt kogukonnapõhise tööharjutuse teenust, mis hõlmas tööotsingule suunatud grupitööd ja individuaalset kogemusnõustamist.

Siiski prooviti peaaegu kõigis projektis osalenud maakondades kolmepoolseid kohtumisi. Osalejate hinnangul aitasid need luua parema pildi inimese tegelikust olukorrast, hoidsid osalisi ühises infoväljas ja võimaldasid kiiremini reageerida inimese olukorra või vajaduste muutustele. Samuti märgati, et need kinnistasid kliendis arusaama, et temal on oluline roll lahenduseni jõudmisel. See mõjus vähemalt osale klientidest võimestavalt ja julgustas neid võtma vastutust oma elu eest.

Projekti lõpuseminaril kõlas mitme osaleja suust mõte, et ühiselt abistamise eelis on erinevate spetsialistide teadmiste ja vahendite kasutamise võimalus nii olukorra analüüsimisel kui ka lahenduste otsimisel. Samuti saab jagada kliendi toetamisega seotud ülesandeid osaliste pädevuse alusel ja sellega laiendada kliendi juurdepääsu abile.

Ka väikesed sammud viivad tulemusele lähemale

Praeguseks töötab katseprojekti käigus abistatud klientidest pisut alla viiendiku. Tuleb arvestada, et suur osa klientidest olid pikaajalised töötud, kelle tööle saamist mõjutavad püsiva loomuga probleemid (sõltuvus, vaimse tervise häire, hoolduskoormus) ja kelle valmisolek tööle minna on keskmisest väiksem. Paljud projektis osalenud spetsialistid leidsid, et mida keerulisem on inimese olukord ja mida kauem on ta tööturult eemal olnud, seda rohkem aega kulub tema tööle aitamiseks ka ühiselt tegutsedes.

Projekt näitas, kui oluline on kliendi ja koostööpartneri vajadustest aru saada ning avatud dialoog.

Klientide (töö)elus projekti toel toimunud edusammude kõrval ei tasu unustada ka ühises koostöös toimunud muutusi. Neist olulisim on see, et katseprojekti lõppemise järel jätkatakse arvele jäänud klientide toetamiseks koostööd projektis osalenud omavalitsustega ning vajadusel ja võimalusel laiendatakse ühiselt abistamist uutele klientidele. Projekti tulemusi ja selle alusel tehtud järeldusi esitleti ühisel seminaril, mis andis häid ideid ka teistele, projektist välja jäänud maakondade huvilistele. Projekti kogemuse põhjal anti soovitused, mis on toeks töötukassa nendele juhtumikorraldajatele, kes alles alustavad süsteemsemat koostööd omavalitsustega. Projekti tulemusi jagati ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajaga ning arutati, milline peaks olema töötukassa ja omavalitsuse hea koostöö tava.

Kõigi murede lahendamiseks paraku heast koostööst ei piisa. Mõnikord jääb töötukassa ja omavalitsuste ühist abi vajavate klientide tulemuslik abistamine vajalike teenuste nappuse taha. Kõige sagedamini viitas katseprojekti kogemus ebapiisavale võimalusele saada psühhiaatrilist abi. Samuti tuleks toetada omavalitsuste võimekust pakkuda toetuste maksmise ja muude toimingute kõrval ka nõustamist ja teha võrgustikutööd. Projektis osalenud tõid välja andmevahetusega seotud mured: oodatakse, et andmete kogumine ja vahetamine oleks korraldatud nii, et see koormaks võimalikult vähe klienti ja toetaks osaliste koostööd, sh võimaldaks ennetada abi vajavate inimeste vaateväljast kadumist ja hädavajaliku abita jäämist. Projekti kogemus näitas, et koos on kergem. Loodetavasti võimaldab koostöö jätkamine klientide ühise abistamise kõrval aidata kaasa ka muutustele riigi tasandil.

Tervise Arengu Instituut. Korraldus 06. juuli 2022.
https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/tootukassa-ja-omavalitsuste-koostooprojekt-uhiselt-jouab-kaugemale?fbclid=IwAR1FyqQwIJntc2YQquMu9pH8eB1M2xVnIVoof-MORAfzteyZDnLMBDaTeJE

Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp

www.eludementsusega.ee
FB: elu dementsusega
17.05.2022

Narva Linna Sotsiaalabiamet kuulutab välja konkursi lastekaitse osakonna spetsialisti ametikohale

Teenistusülesannete lühikirjeldus:

• laste õiguste ja huvide esindamine kohtumenetlustes;
• juhtumimenetluse korraldamine;
• lastele ja peredele teenuste ja toetuste korraldamine;
• lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamine ja planeerimine;
• lastekaitsealase info kogumine, analüüsimine ja vahendamine;
• koostöö teiste ametiasutustega, organisatsioonidega jm. juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

Nõuded kandidaadile:

• kõrgharidus sotsiaaltöö erialal või sellele lähedasel erialal;
• Eesti kodakondsus;
• eesti keele oskus kõrgtasemel;
• vene keele oskus suhtlustasemel;
• kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime;
• meeskonnatöö valmidus;
• kandidaadi suhtes ei kehti lastekaitseseaduse § 20 lõigetes 1 - 2 sätestatud piirangud (on vaja esitada väljavõte karistusregistrist).

Plussiks tuleb:

• varasem kogemus lastega töötamisel;
• töökogemus lasteasutuses;
• teenistusvaldkonda reguleerivate õigusaktide tundmine;
• kohtus esindamise kogemus;
• dokumendihalduse tundmine.

Omalt poolt pakume:

• huvitavat ja mitmekesist tööd ning võimalust ennast täiendada ja teostada;
• professionaalset ja sõbralikku kollektiivi;
• konkurentsivõimeline palk;
• 35päeva puhkust.

Tööaeg: täistööaeg
Ametikohale asumine: nii kiirelt kui võimalik
Ametikoha asukoht: Malmi tn 5a, 20309 Narva linn

CV, haridust tõendava dokumendi koopia ja väljavõte karistusregistrist palume esitada hiljemalt 18.05.2022 e-postile sotsiaalabiametnarva.ee.

Narva Linna Sotsiaalabiamet
04.05.2022

Suvepuhkus vähekindlustatud peredest lastele Remniku ja Viking-Tiigrid laagrites

Lugupeetud vanemad!

Narva linna Sotsiaalabiamet korraldab suvepuhkust vähekindlustatud peredest lastele Remniku noortelaagris ajavahemikus 15.07-21.07.2022 ja Viking-Tiigrid laagris ajavahemikus 23.07-30.07.2022.

Sihtrühmad:

• lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;
• riskiperedest lapsed (perekonnad, kes on Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna aktiivsel järelevalvel);
• lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

Vormikohane taotlus (link ,) ja dokumendid, mis kinnitavad perekonna sissetulekut eelmise kuu eest, tuleb esitada Lastekaitseosakonda (aadressil Malmi 5A, 2.korrus, kab. 208,206,205) vastuvõtu ajal: esmaspäev kell 9:00-12:00, kolmapäev kell 13.00-16.00 või digitaalselt allkirjastatult Sotsiaalabiameti e-postile sotsiaalabiametnarva.ee.

Taotluste vastuvõtt toimub kuni 30.05.2022.

02.05.2022

   

1

2

3

4

5

6

7

8

9

...